Eesti Päevaleht online
09. november 2011
Katrin Raik toob oma artiklis välja tõsised ja olulised probleemid Narva elus ning ma olen tema lähenemisega paljuski nõus. Narvaga suhtlemisel ja Narvas suhtlemisel tuleb meeles pidada, et see on venekeelne linn, kus nagu Raik kirjutab, räägib kodus eesti keelt vaid paar tuhat inimest.
Seetõttu tuleb narvakatega suhelda vene keeles, muidugi kui suhtlemise eesmärgiks on enda mõtete arusaadavaks tegemine. Sel juhul on narvakad vägagi aktiivsed oma arvamust avaldama. Ma ei tea kas Ida-Viru visioonikonverentsil oli organiseeritud sünkroontõlge (ja kas see oli eelnevalt teada).
Igatahes Narva linna arengufoorumil, mille korraldas Narva Kolledž, seda paraku polnud ning seal viibinud paarile venekeelsele inimesele pidin ma seda esinemiste ajal ise tõlget tegema .Arvan, et keele õppimine ja keele rääkimine sunduse teel, annab vaid vastupidiseid tulemusi ning kardan, et seda teeb ka nn gümnaasiumireformi sunnivahenditega läbiviimine Narvas. Selles küsimuses olen Katrin Raigist küll erineval seisukohal.
Teine põhjus on muidugi see, et Narva (ja narvalased) ei loe ennast Ida-Virumaa osaks vaid Eesti suuruselt kolmandaks linnaks, mida ta ka on. Vaevalt et Harjumaa visioonikonverentsil viibiks vabatahtlikult palju tallinlasi.
Paraku on mulle jäänud mulje, et küllalt palju riigiametnikke ning ka poliitikuid peavad Narvat vene külaks Euroopa piiril, mis on aegade lõpuni antud Keskerakonnale valitseda ning milles toimuv on ainult Keskerakonna ja kapo vaheline asi.
Kardan, et kui võrrelda Narvat ja Pärnut, siis mistahes infrastruktuursete ja sotsiaal-kultuuriliste parameetrite osas on võrdlus Narva kahjuks, seda aga ei nähta riikliku probleemina . Olgu või näiteks fakt, et Eesti kolmanda linna ainsat teatrit (sisuliselt ainsat professionaalset kunstikollektiivi) toetab riik viimastel aastatel vaid 500 000 krooniga, mis on kolmkümmend korda väiksem kui riiklik toetus kui „Endlale“ või Vene Teatrile.
Tööpuudus on kahtlemata kõige olulisem probleem tänases Narvas ja seetõttu lähevad ka paljud noored Narvast ära. Liberaalse turumajanduse raames siin väljapääsu ei leia.
Päästaks vaid spetsiaalne riiklik (EAS-i abil teostatud) programm välisinvestorite Narva meelitamiseks, kuid selleks on vaja ka riikliku programmi Narva sotsiaal-kultuurilise infrastruktuuri parandamiseks, sest tänapäeval pole võimalik välismaiseid spetsialiste ja investoreid köita üksnes raha abil .Eestimaa kolmandas linnas aga pole korralikku veekeskustki.
Ja muidugi oleks paljude Narva ning Ida-Virumaa probleemide lahenduseks normaalsete heanaaberlike suhete omamine Venemaaga. Sel juhul saaks Narvast sild Euroopa Liidu ja Venemaa vahel aga mitte tupikjaam sellel teel. Silla juures kasvab linn. Tupikjaam juures võib aga igasugune linn vaid külastuda.
Palusime Ida-Virumaal sotside ridades riigikokku valitud Jaak Allikult kommentaari tänases Eesti Päevalehes ilmunud Narvast rääkivast arvamusloost kerkinud küsimuste kohta.
No comments:
Post a Comment