Thursday, March 10, 2016

Jaak Allik | Kas Savisaar ikka soovib otsedemokraatiat?






 
                                   
Edgar Savisaar tegi positiivse ettepaneku laiendada Eestis otsedemokraatiat ja panna kooseluseadus ja pagulaspoliitika rahvahääletusele. Seni on uues Eestis referendume korraldatud põhiseaduse heakskiitmiseks ja Euroopa Liiduga ühinemiseks. Kardan aga, et Savisaare pakutud probleemid otsedemokraatia uue laine käivitamiseks on pisut väikesemõjulised.
Kuulame rahva arvamust!
Olukorras, kus enam kui pooled traditsioonilised pered purunevad ja tuhanded lapsed hävitatakse emaüsas, tuleks ehk koos paarisaja inimese kooseluõigusega küsida rahvalt luba ka abielulahutuste keelustamiseks või abordipatu lõpetamiseks. Seoses mõnesaja uusmigrandi vastuvõtmisega oleks vaja kindlasti teada ka seda, mida arvab meie kodanikkond 80 000 kodakondsuseta isiku Eestis viibimise perspektiivist.


















 
Ja kindlasti ootab rahva arvamust valitsuse ja riigikogu rahvavaenulikult kehtestatud surmanuhtluse keelustamine – tean seda, kuna olin üks kahest valitsusliikmest, kes omal ajal selle vastu hääletas. Ning olukorras, kus pealinna linnapeale on esitatud kuriteokahtlustus, oleks kindlasti oluline teada saada, mida arvab kogu eesti rahvas tema ametisolekust. Kardan, et Savisaar ei soostuks nende küsimuste rahvahääletusele panekuga, sest ka siin on ju tulemus üsnagi ennustatav, nagu tema pakutud valikute puhul.

Me kuuleksime Savisaarelt, et linnapea ametisolek on mitte otsedemokraatia, vaid volikogu otsustada, ja tal oleks täiesti õigus. Nii nagu on riigikogu otsustada seaduste tegemine ja rahva pädevuses on esindusorgani valimine, millele oma näo andmisega on ta ju toredasti toime tulnud. Selles võime veenduda iga päev.
Vastutavad ikka teised
Kui ilma naljata selgitada, siis minu usk otsedemokraatia kõikevõitvasse tarkusse vähenes oluliselt pärast 1992. aasta riigikoguvalimisi, kui selgus, et kodumaises vabadusvõitluses täiesti tundmatu tubli ameerika kolonel Jüri Toomepuu kogus ligi  17 000 häält. See oli rohkem, kui said vabadusvõitluse tollased juhid Savisaar, Kelam, Nugis ja Lauristin nelja peale kokku. Toomepuu sai oma tulemuse lubadusega kõik vene kolonistid Eestist välja lüüa ja endised kommunistid tööta jätta, kedrates raadios kolme nädala jooksul söögi alla ja söögi peal ilusat laulu "Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis."Olen kindel, et rahvas oleks tol korral Toomepuu ka presidendiks valinud, kui ta oleks taibanud kandideerida. Paraku jäid lubadused täitmata, järgmiste valimiste häältesaak oli neli korda väiksem ja parlamendiuks jäi tema ees suletuks. Rahva ehk jumala hääl on väga kergesti mõjutatav ja kiiresti muutuv ja pahatihti oma valikute tegelikke tagajärgi ei nähta ette. Sest mis on kergem kui anda oma hääl, teades, et otsust täide viima ja selle eest vastutama peavad hakkama teised ehk parlament ja valitsus
 
 

 
 
 
 

Allik praegusest haldusreformist: tulemuseks Eesti, mis meenutab Šveitsi juustu

   
Jaak Allik. (Foto: ERR)
Mirko Ojakivi
                9.03.2016           
Rubriik: Eesti
Sotsiaaldemokraat Jaak Allik ei pea haldusreformi õnnestumist tõenäoliseks ja nimetas seda täielikuks jamaks. Tema sõnul hakkavad ühinemiste ja sundliitmiste käigus ilmnema takistavad tegurid, mille tulemusena ei oleks võimalik isegi kohalike omavalitsuste valimisi läbi viia. Alliku sõnul hakkaks Eesti pärast sellise reformi läbi viimist välja nägema nagu Šveitsi juust.
Kui kõik läheb valitsusliidu praeguste kokkulepete kohaselt, peaks homsel valitsuse istungil saama heakskiidu haldusreformi eelnõu. Pikaaegne poliitik , sotsiaaldemokraat Jaak Allik aga sellele eenõule eriti suuri õnnestumislootusi ei pane, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Allik ütles, et praegune statistika ütleb seda, et haldusreformil pole erilist lootust õnnestuda. Samas on teatud poliitikute seltskonnal tekkinud soov ükskõik millisel kujul see reform ära teha.
"Mulle tundub, et haldusreformi vajadus, mida kõik toetavad, ongi selline, et temast räägivad suures osas inimesed, kes tegelikult ei tea, misasi on kohalik omavalitsus, millised on nende funktsioonid, kui erinevad need Eestis on. Astusime Euroopa Liitu, NATO-sse, pidime saama kangesti õnnelikuks ja nüüd on haldusreformiga nii, et kui me selle ära teeme, siis oleme õnnega koos. Tegelikult on see täielik jama. Väga oluline on, milline see haldusreform on, mitte, et teda lihtsalt ära teha," rääkis Allik.
Alliku sõnul pole praegusel kujul reformil erilist sisu ja see tekitab uusi probleeme. Alliku hinnangul on tegemist puhtmehhaanilise lähenemisega, mille läbi viimise mootoriks on mõeldud tema sõnul vallavanemate ja volikogu esimeeste ära ostmine. Nimelt viitas ta nendele makstavale aastapalgale. "Ja ka valdade ära ostmine ühekordse liitumistoetusega. Siin puudub sügav mõte, milleks seda teha," sõnas Allik.
Allik rääkis, et kui eelnõu valitsusest parlamenti jõuab ja praeguse haldusreformi kavaga edasi liigutakse on tulemuseks Eesti, mis meenutab Šveitsi juustu. Ühistel alustel ei ole võimalik enam siis Alliku arvates omavalitsusi finantseerida. "Tuleb välja selline konglomeraat, mille kohta öeldakse, et siga ka ei söö."
Lisaks ei tegele Alliku sõnul valitsus maavalitsuste funktsioonidega ning alahindab sundliitmise ja kunstlikult loodavate omavalitsuste negatiivseid mõjusid.
Alliku sõnul on poliitiline reaalsus selle reformi heakskiitmiseks alla 50 protsendi. "Ei ole võimalik, et on Saare maakond sama suur kui Saare vald ja on Ida-Viru maakond, kus on 10 valda. Siis lihtsalt nende ühinemiste ja sundliitmiste käigus äkki hakkab selguma, et nii palju takistavaid tegureid on, et me oleme lõpuks mingi pudru ees, et me ei saa isegi kohalike omavalitsuste valimisi läbi viia," sõnas Allik.