Tänaseks teab Viljandi folgifestivali iga selle alaga seotud muusik kogu maailmas ja seda ootab juba kolmas põlvkond eestimaalasi, kes iga aasta juulikuu lõpul suurte hulkade kaupa meie kodulinna rändavad. Ja tunnistagem ausalt: see on aastas ka ainus kord, mil kogu Eesti meedia Viljandist kõneleb ja pilti näitab.
Ma pole Ando Kivibergiga raekojas kokku puutunud ega tea, kui hästi või halvasti ta seal oma ülesannetega hakkama saab. Võimalik, et mitte veel kõige paremini, sest linnapeaametit mõne kuuga selgeks ei õpi. Eriti kui tulija on kultuurisfäärist, kus tavaliselt valitseb koostöörõõm, mitte üksteisele jala taha panemise iha nagu poliitikas.
Arutagu siis poliitikud oma tavapärasel moel «omi» asju, mis kahjuks rahvale eriti korda ei lähe – vastasel korral poleks Viljandi juhtimises nii kaua valitsenud keskpärane hallus, mis üha rohkem kogu linna endasse imes. Linna pikaajalise peremehe Tauno Tuula juhitav revisjonikomisjon tegelgu nende ülesannetega, milleks ta ellu on kutsutud, ja pärigu linnapealt aru linna juhtimise kohta.
JAH, VILJANDI linn on üks mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus asutajaliige ja ka folgifestivali sponsor (45 000 eurot moodustab umbes 3,5 protsenti keskuse aastatulust). Linna esindaja mittetulundusühingu üldkoosolekul ja nõukogus on abilinnapea Ardo Agasild. Revisjonikomisjonil ja ka linnavolikogul on kindlasti õigus pärida just temalt aru kõigis selles ühingus linna huve puudutavais küsimustes. Rünnata aga Kivibergi tema tegevuse eest pärimusmuusika keskuses, nagu on Tauno Tuula eestvedamisel võtnud ette volikogu opositsioon, on inimlikult väga alatu ja linna huvidele mõeldes erakordselt lühinägelik.
Lugeda Sakalast Tauno Tuula kartuse kohta, et muusikud võivad varastada Kirsimäe aida, või endise linnapea Loit Kivistiku sõnu, et Ando Kiviberg kavatseb kaaperdada festivali, mida ta 20 aastat on korraldanud, oleks ju väga naljakas, kui ma ei tunneks, kui valusalt need suurepealkirjalised süüdistused Andole mõjuvad ja kuivõrd halvavad tema tegevust nii linnapea kui eelseisva festivali kunstilise juhina.
Esimene ongi mõistetavalt opositsiooni tegelik eesmärk, sest kaotusvalu käest libisenud võimu pärast tundub olevat hävitanud igasuguse ratsionaalse mõtlemise. Teine aga näitab, kuivõrd on Tuulal ja tema mõttekaaslastel häbematust sülitada nii festivalile kui linna tegelikele huvidele.
POLE MINGIT mõtet jaburustega polemiseerida. Ei usu ju ka Tuula ise, et on mingid muusikud, kes sooviksid pärimusmuusika aita talle järjekordseks kaubamajaks müüa. Ei arva Loit Kivistikki, et Kiviberg soovib festivali kaubamärki endale selleks, et seda oma voodipäitsis hardusega imetleda.
Nii aidal kui kaubamärgil on väärtus ja mõte vaid koos tegeliku festivaliga, mida ilma riigi ja linna igakülgse (mitte ainult rahalise) toeta pole võimalik korraldada. Paraku pole täna sellist festivali võimalik korraldada ka ilma Ando Kivibergi teadmiste, sidemete ja kogemusteta. Just seepärast palus mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus nõukogu pärast Kivibergi valimist Viljandi linnapeaks tal juba ettevalmistatava festivali kunstilise juhi kohuseid täita ja on tänulik, et ta selleks aega on leidnud.
Tasu selle töö eest on ühingu juhatuse liikme Tarmo Noormaa määrata. Olles lugenud lehest «Reformierakonna andmeid», et see olevat 1700 eurot kuus, võin nende rahustuseks kinnitada, et see summa on säärase tasemega rahvusvaheliste festivalide kunstiliste juhtide omadest kindlasti kõige madalam.
Tervikuna on Eesti pärimusmuusika keskuse 2014. aasta palgakulu eelmise aastaga võrreldes tõusnud kolme protsendi võrra ja seda keskmise palgatõusu arvelt. Juhuks, kui Viljandi rahvas peaks aga tulevikus valimistel eksima ja kantijad võimule pääsevad, siis vältimaks Tuula leiutatud aida kantimise «geniaalse» skeemi käivitumist, lisas mittetulundusühingu üldkoosolek põhikirja punkti, mille kohaselt ühingu likvideerimine või muutmine Tuula pakutud mittetulundusühinguks Viljandi Pidu vajaks kõigi ühingu liikmete nõusolekut.
VILJANDILE ON kerge leida uut linnapead. Sellist, kes käib täpselt tööl ega koorma ka alluvaid üle jõu käivalt. Mind paneb muretsema festivali saatus.
Niisuguseid üritusi hoiavad ülal fanaatikud. Nagu igal kunstnikul, on ka Andol üsna hell hing. Kui ta peaks ühes või teises mõttes murduma, siis muutub ka Viljandi folk üheks tavaliseks suveürituseks paljude teiste kirjus reas, mida tavaliselt korraldavad omavalitsuste kultuuriosakonnad.
Rünnakut Kivibergi vastu juhivad samad inimesed, kes mõned aastad tagasi muutsid üle Eesti hinnatud Viljandi noortekeskuse toakeseks kultuurimaja nurgas ja peletasid linnast Kalvi Kantsi. Samad inimesed, kelle kaasategemisel aeti Ugalast ära Peeter Tammearu ja muudeti teater nii publikuhuvilt kui kunstitasemelt punaseks laternaks omasuguste seas. Nii Kants kui Tammearu elavad, muide, ka praegu Viljandis ja on üle Eesti nõutud spetsialistid. Vaid kodulinnale osutusid nad liiga suurteks oma asja fanaatikuteks. Mul oleks kahju, kui sellesse ritta lisanduks ka Kiviberg.
Jah, andekad inimesed on üldjuhul põikpäised ja nendega koostöö on probleemirohke. Valik on selles, milliseid juhte ja üritusi me tahame Viljandis näha: kas halle või eredaid.