Postimees 29. detsember 2010
Jätame küsimuse, kas Savisaar küsis oma erakonna võlgade kustutamiseks Jakuninilt raha või mitte Keskerakonna tõekomisjoni uurida, sest nad on vist ainsad, kel sellega probleeme. Kahju ainult, et Reformierakond ei moodustanud tõekomisjoni selgitamaks, kes teabe selle kohta „Postimehele“ lekitas, sest äkki on just mõnel reformaril ses asjas kahtlusi..
Analüüsigem parem, milline on pärast viimast „lahingut“ seis Eesti poliitikamaastikul.
President teatas, et ta „ei luba Savisaart võimule“. Seega kui Savisaar jääb Keskerakonda juhtima, valitseb Eestit Ansip ja Reformierakond edasi. Kui Savisaar peaks aga (erinevalt Reiljanist) oma erakonnale halastama ja lahkuma , siis ei kahtle vist ükski poliitikavaatleja, et Ansip sõlmiks oma Tartu (ja Viljandi ja Haapsalu jne.) mõttekaaslaste eeskujul viivitamatult võimuliidu Savisaare järeltulijaga Keskerakonnast, ja valijate tahtel valitseks Eestit liberaalne maailmavaade kuni aegade lõpuni. Seega ka siis jääksid Ansip ja Reformierakond võimule. Milleks aga lasta siis erakondadel veel kaks kuud oma kodumaistelt ja välismaistelt annetajailt raha lunida ja valimisi etendada?. Kas tõesti ainult selleks, et „hoida Savisaarele pöialt“ ja selgitada ,kas IRL või sotsid oleksid reformile järgmiseks neljaks aastaks kuulekam puudel? .Tuleb tunnistada, et operatsiooniga „Savisaare teisaldamine“ on oravate ajutrust vallandanud enda jaoks esmapilgul tõepoolest täiesti kaotusriskita mängu. Küllap taipas IRL seda kohe, hoides Savisaare ründamises algul üsnagi madalat profiili, sest midagi hullemat kui Savisaare lahkumine oleks nende erakonna tuleviku jaoks raske välja mõelda..
Kogu operatsioonis on aga siiski kaks nõrka kohta. Kõigepealt ei selgitanud President oma Põhiseaduse garanteeerimisele pühendatud teleesinemises, millise paragrahvi alusel ta kavatseb Savisaart mitte võimule lubada. Juhul kui Keskerakond peaks näiteks saama üle poole parlamendikohtadest? Või kui parlamendis tekiks koalitsioon, kes koos Keskerakonnaga omaks sellist enamust.? President tahtis ilmselt öelda, et ta taganeb oma kunagisest lubadusest anda valimised võitnud erakonna juhile võimalus moodustada valitsus. Põhiseaduse kohaselt võib ta küll kaks korda takistada parlamendienamusel valitsust moodustamast, kolmandal korral tehakse see aga ära presidendilt küsimata.. Ainus paragrahv, mida võiks meie Põhiseaduse Garandile soovitada, on lasta tänasel parlamendil § 129 alusel erakorraline seisukord välja kuulutada ja valimisid edasi lükata. Aga sedagi saab teha vaid kolmeks kuuks ning see tähendaks kardetavate valimistulemuste kuulutamist ohuks põhiseaduslikule korrale. . Liialt groteskne, et olla tõsi, kuid ei tea enam tõesti, millele selles riigis ollakse valmis Savisaare-hirmus minema. Ja mis saab teledebattidest, kui Savisaar sinna ilmub, aga „temaga ei mängita“ ? Kas avalik-õiguslik jätab nad ära, Keskerakonda ei lasta ekraanile või antakse Savisaarele üksi võimalus kaks tundi rääkida? Viimane aeg oleks minna Lukašenko juurde kogemusi omandama. Muidugi on võimalus , et Keskerakond võidab üle poole parlamendikohtadest praegu veel ebatõenäone, kuid milleks siis ähvardada ja öelda, et „vähemust võimule ei lubata“? Kui aga Keskerakonna peaministrikandidaat on mitte erakonna esimees vaid keegi teine? . Kas president ei anna siis Ansipile tõesti võimalust temaga koos valitsust teha? Või on Mikser valmis oma partei lõhestama sellisest koostööst keeldudes? Ilmselt on hakatud laulma laulusõnu lõpuni läbi mõtlemata.
Teine nõrk koht kogu operatsioonil on tema jäme venevastasus.Ajal, mil Läti president Zatlers olevat eduka Moskva-visiidiga kindlustanud oma tagasivalimise, otsustati Eestis Ansipi tagasivalimise kindlustamiseks vallandada järjekordne venevastane kampaania, mis sisemaiselt elanikkonda veelgi enam lõhestab ja Savisaarest kohalike venelaste silmis lausa usukannataja teeb. Kampaania välisobjektiks valiti seejuures meie raudtee ja sadamate suurima tööandja Vene Raudtee president, keda pidev KGB-ga seotud isikuks sõimamine näitab vaid sõimajate lühikest enesekohast ajaloomälu. Majandusküsimustele ja Eesti majandushuvidele sülitades valiti valimiskampaania põhiteemaks järjekordselt „vene oht“. See pani võpatama isegi meile sõbraliku välisvaatleja Edward .Lucasi. Suurt osa eestimaalastest ajab see aga lausa öökima. Sest mida uut siis teada saadi?.Savisaare erilistele vaenlastele, võis isegi pettumus osaks langeda, sest selgus , et ta polegi „agent“, kellele teatavasti raha makstakse, vaid ainult „mõjuagent“, kes häda korral ise raha lunima peab Sellega vahele jäämine on muidugi mage lugu aga Savisaare sõbrad soovitavad heita sama terav pilk ka teiste erakonadade varjatud rahakottidesse.. Rahvas aga...? Seni kui me ei saa üheselt teada, kas kogu lugu tuli välja Savisaaare enda erakonnakaaslas(t)e kaudu või hoopis vene eriteenistuste poolt Kapole ette söödetuna/müüduna, jääb üles oht, et just operatsiooniga “Savisaare teisaldamine“ läkski kogu meie valimiskampaania vene eriteenistuse konksu otsa.
Jaak Allik
No comments:
Post a Comment