Postimees, 27 September 2010
Pool aastat enne Riigikogu valimisi on SDE korraldamas omale liidri leidmiseks üsnagi ameerikalikke eelvalimisi. Kahjuks ei mõõdeta erakonna maakonnakonverentsidel de jure küll kandidaatide reaalset reitingut ning ei valita üldkogule delegaate suhtumise järgi neisse, de facto toimub aga kindlasti seegi protsess.
Pretendentide vastastikused etteheited ei küüni kaugeltki veel Obama-Clintoni vahelise poriloopimiseni, mis aga teatavasti ei takistanud demokraate valimisi võitmast ja viimatinimetatuid nüüd kenasti koostööd tegemast. Kuidas sotsidega pärast üldkogu läheb , näitab muidugi aeg
Vaatmata sellele et mitmed teised USA-st pärit kamapaniavõtted (uksest-uksele käimine, showdeks muudetud parteikongressid ,ajupesu maskeerimine valijate küsitlusena jne) on meil juba ammu käibel, ei oska avalikus ja ajakirjandus sotside uuenduse kohta selget seisukohta võtta.
Konkureerivad poliitikud , kes näevad sealt tõusvat ohtu, on toimuva tembeldanud sotside erakonna nõrkuseks . Leidub ajakirjanikke ja isegi politolooge, kes püüavad sellist hinnagut ka valijatele sööta. Küsigem aga - kui praegu saaksid ka teiste erakondade liikmed ja toetajad vabalt arutada ja valida näiteks Laari,Partsi ja Aaviksoo, Savisaare ja Ratase või Ansipi ja Paeti vahel kas tõuseks sellest eesti poliitikale tulu või mitte? Arvan , et see puhastaks nii mõneski tagatoas õhku, teeks põlvkonnavahetuse eesti poliitmaastikul dünaamilisemaks ja riigivalitsemise läbipaistvamaks ning seetõttu ka rahva jaoks vähemvõõrandunuks.Seda, et IRL ja Keskerakonna liidrid püsivad konkrentsitult oma kohal juba paarkümmend aastat ning ka Reformierakonnas vahetus juht vaid seepärast et Siim Kallas siirdus sõna otseses mõttes parematele jahimaadele, võib muidugi pidada stabiilsuseks, kuid sama hästi ka stagnatsiooniks.
Keda siis sotsid otsivad? Loomulikult mitte oma parteile esimeest (kes teab midagi USA Demokraatliku Partei esimehest?). Jüri Pihl saab selle ametiga kindlasti mitte halvemini hakkama kui Toomas Hendrik Ilves või Ivari Padar enne teda ja tema asendamine/mitteasendamine võiks vaikselt toimuda ka pärast valimisi. Sotsid otsivad esinumbrit, kes oluliselt tõstaks neid toetavate valijate arvu, otsivad ausana mõjuvat peaministrikandidaati, kes oleks tõsiseltvõetavaks alternatiiviks kolme suurema parlamendierakonna (valijad ära tüüdanud) vanakestele . Nad otsivad sama, mida otsivad USA erakonnad eelvalimiste käigus – kõige enam lihtvalijate hääli püüdvat liidrit, kes viiks erakonna valimisvõidule.
Muidugi võivad eelseisvail parlamendivalimistel võiduga üldse olla vähe imelikud lood. Kui lähevad loosi ka täna Rahvaliidule ja Rohelistele kuuluvad 6+6 saadikukohta, siis tõenäosuslikult võidavad valimistel kõik neli valimiskünnist ületavat erakonda ja ka Pihli juhtimisel võiksid sotsid loota 11-12 parlamendikohale (tänase 10 asemel). Sisuliselt käib aga rebimine kogu RL ja roheliste häältesaagi pärast , nende 30-35 % valijate pärast, kes täna oma erakondlikku eelistust määrata ei oska või ei soovi. Suur osa neist on nn.Tarandi valijaskond, kes eurovalimistel valis mitte niivõrd konkreetset Indrek Tarandit (nagu Indrek ise paistab mõnikord ekslikult uskuvat) ,vaid soovis väljendada eitust poliitiliselt korrumpeerunud ja suletud erakonnasüsteemi suhtes üldse. Noorem ja haritum osa neist valijaist ei soovi 21.sajandil valida Eestile 20.sajandi peaministrit. Ei soovi enam Eestit juhtima inimest, kes on oma ideede pagasi ammendanud ja seotud möödunud sajandi institutsioonidega (seejuures mitte ainult kompartei või miilitsaga vaid ka ajalootõlgendamise „ainuõiguse“ pärast omavahel lõputult jagelevate Eesti Komitee ja Rahvarindega)
Nende valijate silmis oleks Sven Mikseril (muide nagu oleks ka Jüri Ratasel, Urmas Paedil või Taavi Veskimäel) oluline eelis - nüüdisaegne haridus, avaram maailmavaade ja vabadus ajaloolistest dogmadest. Nende valijate silmis vääriks tänane Eesti 32-aastase peaministriga omal ajal tehtud eksperimendi kordamist. 37-aastane Mikser on pealegi ennast ka 28-aastase kaitseministrina juba tõestanud. Tema miinuseks on ehk vähene võimekus erakonnale sponsorrahade väljapressimisel (Kergejõustikuliidu presidendida ei tulnud ta sellega ju toime) . Kuid arvestades, et ühe erakonna esimees sai taolise tegevuse tõttu kriminaalkaristuse, jääb üle oodata , et ehk võetakse eesoleva kampaania käigus ka mõne teise erakonna juht vahele ja siis jõutaks ka Eestis (Läti eeskujul) kokkuleppeni valimiskuludele mõistliku ülempiiri seadmiseks .
Sotsid saaksid igatahes loota kahele potentsiaalsele valijategrupile – haritlaskonnale ja muulastele, kes just oma objektiivse olukorra ning sisuliste huvide pärast võiksid neid ju tänasest suuremal määral toetada. Esimeste jaoks peaks Tallinna koalitsioon muutuma silmnähtavalt tulemuslikumaks,teised vajaksid selgelt distantseerumist „hauarüüstajate parteidest“, kelleks venekeelse valijaskonna põhiosa peab pronksiööga seotud erakondi. Mõlemad eesmärgid on küllalt delikaatsed, kuid erakonnale uue kuvandi loomiseks hädavajalikud.
Nagu teisteski Euroopa riikides on parlamendivalimised ka Eestis üha enam muutumas peaministri-valimisteks.Seda näitas eelmistel valimistel Ansipi poolt talle täiesti võõral Harju- ja Raplamaal antud 22 tuhat häält ja Reformirerakonna vägagi erinevate esinumbrite suhteliselt ühtlane häältesaak kõigis valimisringkondades. Seda taipas ka reklaamifirma, seades juba 4 aastat tagasi reformierakonna kandidaatide valimisplakatitele taustaks Ansipi portree.
Küsimus, kas uus peaminister võiks aga tulla erakonnast, kellel täna jagub toetust vaid 5% - 10% ulatuses, polegi taolises kontekstis nii väga oluline. Hääletamine just selle peaministrikandidaadi (ja tema erakonnakaaslaste) poolt tähendab ju hääletamist teiste peaministrikandidaatide vastu ja nagu Eurovalimistel veenduda võisime pakuks see rahuldust enam kui veerandile valijaist. Programmid? Kõik erakonnad on ju olnud nii valitsuses kui opositsioonis ning on teada, milleks nad on suutelised.. Programm mõõdab meie valimistel pigem erakondade valetamis-nahhaalsust. Paratamatu koalitsioonivalitsuse puhul nullivad partnerid nagunii üksteise sisulisemad ja radikaalsemad lubadused.
Jaak Allik
No comments:
Post a Comment