Ettevaatust: tasuta kõrgharidus!

 Sakala  18.jaanuar 2013

Alanud aasta toob kaasa  nn.tasuta kõrghariduse . Lisaks Ülikooliseaduse muutmisele võttis Riigikogu jõulu-eel vastu ka Õppetoetusteja –laenude  seaduse muudatused ning preagu on jõudnud lõpusirgele lepingute sõlmimine kõrgkoolide ja Haridusministri vahel. Nendest lepingutes nähtub palju saab iga kõrgkool raha ning siis selgub ka millistel õppekavadel ja kui arvukas saab olem sügisene vastuvõtt. Sotsiaaldemokraadid, kelle programmiliseks loosungiks on tasuta  kõrgharidus  alati olnud , hääletasid Riigikogus seda õnne otsekohe lubavate seadusemuutuste vastu, sest meie arvates  on seekord tegu lihtsalt õige eesmärgi propagandistliku lörtsimisega .Me kardame,et sellest ei tõuse  kasu  ei rahalises kitsikuses vaevlevaile kõrgkoolidele ega ka enamikule üliõpilastest -   ei neile kellest üle poole juba praegugi tasuta õpib , veel vähem neile , kes oma pere  ainelise olukorra tõttu võivad  nüüd hoopiksi  saada  uutmoodi „tasuta“ haridusest tõrjutuiks. Eks aeg ja elu näitab kuivõrd meie kartused tõeseiks osutuvad, praegu on aga oluluine, et iga abiturient ja tema pere saaksid täpselt aru, mida seadusemuudatused neile  täpselt tähendavad, et siis selle teadmise alusel ka oma eluplaane teha.

Kõigile tudengeile, kes juba kõrgkoolis käivad, ei muutu praktiliselt midagi,

Kes tasuta, see jätkab tasuta õppes, kes maksu eest, see maksu eest   Ka üleminekukord tasulisest õppest tasuta õppesse jääb endiseks nagu ka võimalus saada õppeedukuse –põhist õppetoetust ( 56 eurot kuus) ja  kojusõiduks nn.täiendavat toetust   (28 eurot kuus), mida jätkub  umbes 18%-le  kõigist tudengeist.

2013.aasta sügisest õppima asuvaile noortele kaob aga võimalus omale üliõpilaskohta n.ö raha eest  osta  (v.a. muidugi erakõrgkoolides).Kõik , kes sisse saavad võetakse tasuta õppesse. Muidugi muutuvad kõrgkoolivärvad selle võrra  kitsamaks. Viimastel aastatel on igal aastal esimesele kursusele vastu võetud umbes 12 tuhat noort (neist tasuta kohtadele pisut üle poole).. Ja kuigi riik lubab kõrgkoolidele kompenseerida tasulise õppe lõppemise (2013.aastal 6 miljoni euro ulatuses), on päris kindel, et vastuvõtt väheneb, Ministeerium prognoosib seda umbes 1500 koha ulutuses, kardan, et tegelikkus saab olema karmim.Seadusekohaselt peaks vastuvõtt olema (eelnevalt määratud)  lävendipõhine, kuid erandkorras võib kõrgkool kuulutada välja ka kindla üliõpilaskohtade arvu ja võtta vastu nn.pingerea alusel . Muutub ka vastuvõtu erialane  struktuur - kui seni moodustas sotsiaalteadustes, ärinduses ja juuras tasuline õppevõimalus  82%, humanitaarteadustes ja kunstis 47% kohtadest, siis võib eeldada, et just neil, „pehmetel“ aladel  saab õppimapääs olema raskem, sest kohtade arv võib oluliselt  väheneda .

Erinevalt praegusest, kus tasuta õppima pääsenu jäigi üldjuhul tasuta õppima , sest nõuetav oli 75% vajalike ainepunktide  kogumine semestris , lõpeb uue korra kohaselt tasuta õppe illusioon paljudele esimesel talvel, sest iga ainepunkti eest, mis jääb alla nõuetava 30 punkti, tuleb hakata maksma..Õppekulude osalise hüvitamise ülemmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus ja nende alusel kinnitab  konkreetse „punkti hinna“  kõrgkooli nõukogu. (see ei kehti puudega üliõpilase või alla 7-aastase lapse vanemate kohta).Kindlasti on see raha väiksem kui praegune  õppemaks, nii et võiks ju rõõmustada selle üle, et uus kord on „õiglasem“ – kui praegu maksab vähemus aga palju, siis tulevikus hakkab maksma enamus  aga vähem. Asja teeb aga hulluks see, et edukaks  õppimiseks peab noor inimene  ka sööma ja kusagil elama  - seega omama sissetulekut. Seni võis tasuta  õppiv tudeng käia rahulikult osakoormusega tööl ning ots-otsaga  kokku tulla (nii talitab üle poole üliõpilastest)

100%-lise õppekoormuse kõrvalt (tänasteist  õppureist  suudab seda täita 25%)  aga tööl eriti ei käi. Nn..vajaduspõhist õppetoetust on võimalik saada ainult  30 ainepunkti kogudes ning  vaid siis kui tudeng on perest, kus sissetulek iga liikme kohta on väiksem kui 280 eurot kuus, Oma vanemate leibkonda  arvatakse vallaline (või lapseta)   üliõpilane aga  kuni 24 eluaastani..Selliseid üliõpilasi prognoosib ministeerium esimesele kursusel astuvatest olema umbes 37%, paraku on enam kui pooltel neist sissetulek pereliikme kohta siiski 141-280 eurot ja õppetoetus sel juhul vaid 75 eurot, mis on isegi  väiksem kui tänane põhi- ja täiendav toetus kokku . . Nimetamisväärsemat toetust – 220 eurot kuus hakkavad saama  süvavaesuses  (sissetulekuga 0-70 eurot kuus) olevad üliõpilased, keda võib olla ehk tuhande ringis.

Pole vaja olla selgeltnägija mõistmiseks, et kodust eemal sellise sissetulekuga  ära ei ela, seega on vaja käia tööl, mis teeks kahtlaseks  100%-koormusega õppe ja  tooks siis  kaasa nii õppetoetusest ilma jäämise kui ka õppemaksu. Tekib suletud ring, mis ähvardab jätta enamiku kehvematest oludest  pärit noori kõrgharidusest eemale.Lisaks sellele viib iga-hinna eest ainepunkti ehk „kehva kolmekese“  taotlemine  ka õppekvaliteedi langusele.

Kui IRL poleks  püstitanud „tasuta kõrghariduse“ valimisloosungit, siis võinuks meie kõrgharidus areneda mõistlikumat teed . Kõrgharidusse suunatud täiendava rahaga  oleks tulnud mitte kompenseerida eraraha sissevõtmise keeldu vaid hoopis  suurendada tasuta  õppekohtade arvu, tõsta õppetoetusi ning ka õppejõudude palka..Teatavasti vähendati masu-aastail kõrghariduse finatseerimist 18% võrra mis on tänaseni taastamata.

Võrdselt kättesaadav  ja kvaliteetne  tasuta kõrgharidus on paraku  võimalik vaid meist rikkamates  riikides, kus õppetoetusteks kulub 20-35% kõrghariduserahadest, mitte 5-10% nagu meil. Seepärast ongi sotsiaaldemokraadid tasuta kõrghariduse puhul meie paremerakondadest „parempoolsemad“ ja kardavad, et 2015.aastal tuleb süsteemi taas muutma hakata

Jaak Allik